Kasutame Klubi kodulehel küpsiseid, et tagada kasutajatele parim kasutuskogemus meie leheküljel.

  • 2013-05-11 11-52-46.JPG
  • 2013-05-12 14-43-30.jpg
  • 17.08.2013 _ 02_15_06.jpg
  • 2016_08_13 10_51_04_HH_415.jpg
  • 2013_09_14 12_39_39.jpg
  • 31.08.2013 _ 22_30_48.jpg
  • 10.08.2013 _ 15_07_28.jpg
  • 2013-05-11 16-55-52.JPG
  • 2016_02_20 21_34_47_LAN365.jpg
  • 2013-05-11 18-50-15.JPG
  • 2016_08_13 13_01_52_HH_103.jpg
  • 2015_10_10 17_30_35_KES.jpg
  • 2016_08_13 13_15_37_HH_142.jpg
  • 2016_08_13 12_53_15_HH_55.jpg
  • 2016_07_22 20_08_11_KES1_40.jpg
  • 2016_08_13 16_45_07_HH_329.jpg
  • 2015_10_10 20_38_31_LAN.jpg
  • 2015_10_10 17_38_25_KES.jpg
  • 2016_08_13 12_53_24_HH_56.jpg
  • 2016_08_13 13_08_41_HH_127.jpg
  • 2016_09_17 09_38_21_HH_9.jpg
  • 2016_08_13 13_06_50_HH_119.jpg
  • 2016_09_17 16_30_02_HH_532.jpg
  • DSC_0150.JPG
  • DSC_0989.JPG
  • 2016_09_17 09_58_52_HH_114.jpg
  • DSC_0106.JPG
  • 2016_08_13 17_08_45_LAN_168.jpg
  • autopilt2.jpg
  • 22392320468296.jpg
  • large_19831131_pwq1.jpg
  • IMG_5959.jpg
  • IMG_2676.jpg
  • IMG_1875.JPG
  • IMG_20160220_111932.jpg
  • IMGP4395.jpg
  • IMG_1868.JPG
  • IMGP4365.jpg
  • ookruiis1.jpg
  • IMG_1981.JPG

VW Schwimmwagen

Ferdinand Porsche kere disainer Erwin Komenda’le anti korraldus disainida täiesti uus keretüüp kuna olemasolev lamedapõhjaline Kdf’il põhinev sõiduk ei võimaldanud sujuvat sõitmist läbi sügava vee.

Komenda patenteeris oma idee „ujuvast autost“ Saksamaa patendiametis.

 

Esimene versioon Type 128 prototüüp põhines Kübelwagen’il.

Pilt 1

Esimene versioon Type 128 prototüüp põhines Kübelwagen’il.

Teljevahe oli 240 cm.
Prototüüp näitas, et see konstruktsioon on liiga nõrk karmiks maastikusõiduks oma kokkukeevitatud kerepaneelidega. Kere ebapiisav väändejäikus ja kergesti tekkivad kere-rebendid ees risttala, samuti ka ratta koobastes.
Schwimmwagen’il oli kasutusel Kdf Type 68 4x4 prototüübi mootor ja mehaanika ning Type 87 nelivedu. Nelivedu toimis ainult esimese käiguga.

 

Type 166

Probleemide lahendamiseks otsutati kasutada nn.“ laevakere“. Pressitud terasest, paadi moodi kere, mis oli 40cm lühem kui standard Kdf’i šassii. Sõidukil puudusid uksed

Pilt 2

Pilt 3

Läbilõige Schwimmwagen’ist

 

Tänu kõrgele kliirensile suutis Type 166 võtta väga järske tõuse.

Pilt 4

 

Kõigil Type 166 Scwimmwagenitel oli nelivedu. Mis töötas ainult esimese käiguga. Kasutusel oli ZF iselukustuv diferentsiaal nii esi kui tagasillal.
Vett ületades langetati sõukruvi ( tagumise mootori katte pealt), kui sõukruvi oli paigas, siis lihtne ülekanne kandis jõu edasi väntvõlli pikendusest. See tähendas, et sõukruvi abil oli võimalik vaid edasi liikuda. Vees tagurdamiseks kasutati standardseid kaasas olevaid aerusid või kasutati tagurpidi käiku mis vedas rattaid ja vaikselt liigutas autot tagasi. Esirattad olid vees kasutusel tüürina.

Toodeti autosi Fallersleben (Wolfsburg) ja Stuttgardi tehastes.
„Paadikered“ vormiti Ambi Budd poolt Berliinis.

Tehti ka Type 166-le erinevaid lahendusi vastavalt maastikutele ja ilmaoludele.

Pilt 5

Siin siis nn „lumerattad“ mis ei õigustanud ennast ja laiemat kasutust ei leidnud.

1941 – 1944 toodeti 15,584 Type 166 Schwimmwagen’it

Põhinedes tootmise numbritele oli/on Type 166 enim toodetud amfiib auto .

Umbes 163 Type 166 Schwimmwagen’it on tänapäeval autode registris. Ainult 13 väidetavalt on originaalina säilinud tänapäevani (ei ole restaureeritud).
Bart Lemmens. "VW-Schwimmwagen type 166 - The VW-Schwimmwagen Registry". Vw166.com.http://www.vw166.com/schwimmwagen/registry/index.html. Retrieved 2009-07-25.

Vähesed amfiib sõidukid on kunagi end niimoodi õigustanud nagu Schwimmwagen, mis oli hea nii maal kui ka vees. See oli suurepärane luuresoomuk, suuteline läbima peaaegu igasugust maastiku ja teha olulisi jõgede ületamisi. Meeskonnale oli ka teretulnud kaitse pressitud terasest kere. Schwimmwagen oli kindlasti kõige edukam amfiibsõiduk Teises maailmasõjas ja võib-olla on siiani.

 

 

Jutustas Maahärra.