• 2016_08_13 10_58_28_HH_425.jpg
  • 2016_02_20 21_34_47_LAN365.jpg
  • 2016_02_19 20_38_39_MAR15.jpg
  • 2013-05-11 18-50-15.JPG
  • 2016_08_13 11_50_08_TAR_10.jpg
  • 2013-05-11 11-52-46.JPG
  • 2016_08_13 10_51_04_HH_415.jpg
  • 2013_09_14 12_39_39.jpg
  • 2013-05-12 14-43-30.jpg
  • 2013-05-11 16-55-52.JPG
  • 2015_10_10 17_30_35_KES.jpg
  • 2016_08_13 12_53_15_HH_55.jpg
  • 2016_08_13 12_53_24_HH_56.jpg
  • 2015_10_10 18_59_08_LAN.jpg
  • 2015_10_10 17_38_25_KES.jpg
  • 2016_05_14 09_30_11_HH33.jpg
  • 2015_10_10 20_38_31_LAN.jpg
  • 2016_08_13 13_15_37_HH_142.jpg
  • 2016_08_13 13_08_41_HH_127.jpg
  • 2016_08_13 13_01_52_HH_103.jpg
  • DSC_0974.JPG
  • A6309348.jpg
  • 22300320459796.jpg
  • 2016_09_17 09_38_21_HH_9.jpg
  • DSC_0131.JPG
  • DSC_0006.JPG
  • 22392320468296.jpg
  • 2016_08_13 17_08_45_LAN_168.jpg
  • 22253520452484.JPG
  • 2016_09_17 14_25_20_KES_42.jpg
  • IMG_1868.JPG
  • large_19831131_pwq1.jpg
  • IMGP4395.jpg
  • IMG_1981.JPG
  • IMGP4365.jpg
  • IMG_1875.JPG
  • ookruiis1.jpg
  • IMG_5959.jpg
  • IMG_2676.jpg
  • IMG_20160220_111932.jpg

Volkswagen

Kui küsida mis asi on Volkswagen, siis ilmselgelt enamus inimesi tabab ära, „See on ju see põrnikas". Rääkides VW ajaloost siis kõik võib-olla pole sellega kursis, mis juhtus ja kuidas sai üldse Volkswagenist see õige rahvaauto? Jah, sellel ajal kui mõeldi tehase ehitamisele oli Saksamaal juba palju autotootjaid, kuid auto hind oli kõrge, rahvas suutis heal juhul osta mootorratta, kuid auto oli luksuskaup.
Kui Hans Ledwinka tuli Tšehhoslovakkias välja uue Tatra T77ga, mis tundus olevat väiksem ja odavam kui Saksa eliitautod arvas F. Porsche, et see on minev kaup. Ta teadis seda juba aastaid ning oli selles nüüd täiesti kindel. Ferdinand Porsche sihikindluse tulemus oli see mis 1931. aastal valmis - see oli „Volksauto". Autol oli õhkjahutusega mootor, torsoon vedrustus ning väliselt meenutas Beetlet.
1933. aastal kui mitu erinevat projekti pooleli olid sekkus tootmisesse Adolf Hitler, ning nõudis, et auto peab suutma vedada kahte täiskasvanut ning kolme last kiirusel 100km/t. Ta tahtis, et Saksa kodanikel oleksid samaväärsed õigused kasutada autot nagu ameeriklastel.
Nimelt Esimeseks autoks oli tõesti Beetle ning see veeres tehases välja 1938.a, mis kõige huvitavam, seda tehakse tänaseni, tõsi küll tänapäevaselt uue nime all, ehk New Beetle. Peale Beetle tootmise tegeles algselt tehas ka militaarsõidukite tootmisega- Typ 82 Kübelwagen . Kuigi tehas oli alles ehitusjärgus suutis tehas väikses linnas nimega Kdf-Stadt (Wolfsburg) vargsi toime tulla.

image001

Sõja lõppedes võtsid Briti väed tehase enda valdusse ning juhtima asus ohvitser Ivan Hirst. Tänu brittide tegutsemisele suutis VW-i tehas 1946-l aastal toota juba 1000 autot kuus. Kuid siis ei osatud enam midagi arvata, mis saab tehasest ning mida edasi toota, ehk mõttelukk. Volkswagenit pakuti üle maailma kõikidele autotootjatele. Lõpuks lausa tasuta Fordile. Henry Ford II aga loobus ning mainis, et see ei tooks neile kasu. Kellegile ei pakkunud huvi väike, kole ja „karjuv" auto. Kuigi samal ajal tuli näiteks prantsusmaal välja Citroen 2CV ning Itaalias esitleti Fiat 500 Topolinot...
Britid jätsid tehase endise Opeli vanem mänendžeri Heinrich Nordhoffi käsutusse. Volkswageneid müüdi alguses hulgaliselt Ameerikasse, kus seda seda võeti kui „Victory Wagen" . Tänu auto lihtsusele ning New Yorki reklaamiagentuurile müüdi autosid väga palju. Vahepeal oli muidugi ilmunud ka VW T1 ehk siis Transporter ning samuti ka VW Karmann Ghia.
1955-ks aastaks oli Vw ehitanud miljon Beetlet, 1973 aastaks oli see arv kasvanud juba 16 miljonile.

1961 aastal toimunud laienemine tõi kaasa mitme uue VW sünni, kuid sellest ei piisanud. Beetle müük kahanes ning tuli välja mõelda midagi uut. Otsiti lahendusi, aga siis pakkus oma abistavat kätt Audi. Nimelt Audil olid juba valmis ehitatud vedelikjahutusega mootorid ning esisilla veo süsteem. Koostöös Audiga sündis 1973 aastal VW Passat. Tegemist oli siiski universaal kerega Audi 80-ga aga siiski.

image004


1964 ostis Volkswagen 50,3% Auto Unionist ning ülejäänud osa 1966. 1965. aastal esitleti uut neljataktilise mootoriga sõiduautot, mille nimeks oli lihtsalt Audi (hiljem küll Audi 72). Uut autot toodeti esimesel aastal 15 700, ning järgmisel aastal juba 63 500 eksemplari.
Juba 1974 aastal tuli VW välja Sciroccoga mille disainis Giorgetto Giugiario. Scirocco põhi oli veel välja tulemata Golfi oma, kuid ei läinud kaua kui sündis järgmine „staar" : Golf.
Järgnes veel hulgaliselt mudeleid: Polo, Derby, Jetta. 1974 aastal oli peamiseks prioriteediks pakkuda kõigile „rahvaautot" see ka hakkas tasapisi õnnestuma, sellest ajast saadik on Golf püsinud tootmisliinil, seda aga valdavalt uuendustega.
1980ndatel VW müüginumbrid kahanesid märgatavalt USA-s ja Kanadas mis siis, et Golf oli populaarne igal pool. Selle vastu aga aitas teise generatsiooni Golf/Jetta ning nende Gti mudelid. 1985 valis ajakiri Motor Trend Golf Gti aasta autoks. 1986ndaks aastaks oli VW müüginumbrid tõusnud jällegi üle 200 000.
1988 otsustas Vw president Carl Hahn, et ettevõte peab laienema ka mujale, see tähendas Pennsylvania tehase sulgemist, peale seda ostis Hahn SEATist 75%. 1990ndaks oli SEAT täielikult VW valduses. Samal aastal ilmus ka Volkswagenilt täiesti uus auto-Corrado, asendus Sciroccole võib nii öelda. Corradot toodeti 31 juulini 1995. Corrado ei saanud nende aastatega suuri muutusi. Pigem mõned huvitavad mootorid, kaasa arvatud VR6, mis oli väga popp, ning Golfi pealt tuntud G60 kompressor mootor.
Nagu me teame asus ju VW ka nö. Superminisid ehitama ehk Polot. Stiilne ja ruumikas 3-ukseline luukpära oli disainitud Bertone poolt ning see oli väga suur müügiartikkel Lääne-Saksamaal ning üldse Lääne-Euroopas, eriti populaarseks sai see brittide hulgas. Teise generatsiooni Polo esitleti 1981 aastal ning ehitati seda lüükpärana, kupeena ning ka pooleldi luukpärana... Polo oli nii suurte müüginumbritega, et seda otsustati uuendada ning seda müüdi veel 4 aastat, kuni tuli müügile kolmanda generatsiooni Polo.

image006

1991 Esitles VW kolmanda generatsiooni Golfi, mis sai Euroopa aasta autoks. Golfist tehti ka sedaan versioon- Vento, ameerika mandril aga Jetta.
90ndatel jätkus Volkswageni liikumine ülesmäge. Omades juba lisaks juba kahte automarki- Audi ja SEAT tuli lisaks ka veel Tšehhi automark Škoda. 1997 aasta lõpul tutvustati juba neljanda generatsiooni Golfi, lisaks ka sedaan versiooni- Borat, New Beetlet, Seat Toledot ning Leoni, Audi A3-e ning Audi TT-d.

image008

90ndate lõpus otsustas Vw osta ära Lamborghini, Rolls-Royce/Bentley ning Bugatti. Lamborghini oli juba eelnevalt Audiga koostööd teinud ning peale liitumist veeres tehasest välja väiksema mahuline super auto- Gallardo. Küll jäi aga probleemseks RR(Rolls.Royce). RR tahtis jätkata koostööd BMWga, kes tarnis brittidele mootoreid, seega tundus tulevik helgem Bentleyle. Peale Bugatti ostmist toimusid ka seal muudatused, esitleti kolme idee autot-EB110, Chiron ning Veyron.
Volkswagenist võib lõpmatult kirjutada - kannatust – peatselt on tulemas VW eluloo TEINE osa!


Valik Logosid:

Artikli autor: Tõnu aka Piktor